|
Läbi aegade on olnud kool kultuurielu keskuseks. Kooliõpetaja on olnud ajast-aega maasoolaks. Nimekas osa Sämi-Uhtna kultuurielus on olnud Sämi kooli kauaaegsel juhil Mikk Jalakal, kes mängis puhkpilliorkestris, ristis lapsi, laenutas külarahvale raamatuid. Sämi koolmeistri Karl Ludvig Reinomägi juhatusel alustas tegevust 1876. aastal Uhtna puhkpilliorkester, milline tegutseb tänaseni, sedapuhku Rakvere Muusikakooli õpetaja Jüri Takjase juhatusel.
Kaarli Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester tegutses 1921-1949. aastani, üks orkestri juhtidest oli Kaarli-Raudlepa kooli juhataja Leopold Uustalu, kes juhatas ka Kaarli segakoori (1923). Enamasti käis vilgas kultuurielu enne sõja-aegsel ajal mitmesuguste seltside juures, kusjuures seltsielu hingeks olid jällegi kooliõpetajad. Rahva Haridusseltsid loodi Sõmerul (1923) ja Kohalas (1905 – 1940). Viimasel oli oma sega- ja meeskoor. Tuntud on koorijuht Julius Taremaa (1923 – 1940). Maanaiste Seltsid tegutsesid Kaarlis, Sämis, korraldati kodunduskursusi. Eriti aktiivselt tehti kultuuritööd tuletõrjeseltside juures. Tuletõrjeseltsid olid loodud Aluveres (1929), Vaekülas (1927), Ubja_vanamõisa kaevanduse juures, Kaarlis (1911), Sämis (1886). Viidi läbi pidusid, korraldati näitemüüke, loteriisid. Tavaline oli, et ühel peoõhtul astuti rahva ette kahe või kolme näitemänguga. Peost saadud tulu kasutati tuletõrjeinventari uuendamiseks, muusikariistade ja raamatute ostmiseks.
1931. aastal otsustas vallavolikogu võtta valla avalike raamatukogude võrku Kaarli Rahvaraamatukogu Seltsi, Uhtna Tuletõrje Seltsi, Sõmeru Hariduse Seltsi Kohala osakonna, Kohala Raamatukoguseltsi eraraamatukogud. Kaarli Tuletõrjeseltsi eestvõtmisel sai teoks Kaarli Seltsimaja ehitus 1921–1922. aastal. Kui enne said raamatukogu- ja kultuuriseltsid kasutada Kaarli koolimaja, siis nüüd koondus kogu ümbruskonna kultuuritegevus seltsimajja.
Kaarli Rahvamaja lähedal Kreutzwaldi kivi juures on jaanitulede pidamise koht. Kivi on nimetuse saanud Fr.R.Kreutzwaldi järgi, kes oma elu esimesed 15 aastat elas Kaarli mõisas. Kaarli mõisa pargis asub mälestuskivi. Kaarli Rahvamaja tähtsus kultuurikeskusena vähenes pärast Sõmeru klubi avamist 1950-ndate lõpus.
Sõjajärgseks suursündmuseks sai 1949. aastal Uhtna mõisa ruumides Uhtna rahvamaja avamine. Selleks puhuks oli kohalikel näitemänguhuvilistel selgeks õpitud “Neetud talu”.
Tänasel päeval on kultuuritöö põhiliselt koondunudki Sõmeru klubisse ja Uhtna kultuurituppa, mis asub Uhtnas lasteaia ruumides. Aluvere Põhikooli juures käis mõnda aega koos Sõmeru-Näpi külaklubi, kus korraldati peoõhtuid Aluvere õpetaja Helle Pajula eestvedamisel. Kultuurielu elavnemine on toimunud ka Ubjas pärast sealse päevakeskuse avamist. Viimasel ajal on oma tegevusega hoogu saanud Vaeküla külaklubi.
|
|
