|
1919. aasta kodanliku maareformi seaduste kohaselt hakati mõisamaid talupoegadele jagama. Maa andmine päriseks või rendile soodustas põllumajanduse arengut. See omakorda aitas kaasa elanikkonna kasvule ja püsivamaks muutumisele. 1919. aastal oli valla elanike arv 2907. 1924. aastal elas valla 24-s külas kokku juba 3490 inimest, haritud põllumaad oli 23 475 tiinu.
1924. aastal töötas valla mail 2 meiereid, 3 vesiveskit, 4 tuuleveskit, 12 sepapada. Mõisa viinaköökide baasil pandi tööle piiritusevabrikud Sõmerul, Kohalas ja Uhtnas. Viimases toodeti lisaks piiritusele ka kartulitärklist. 1920-ndatel aastatel sai Raudvere küla ühena esimestest majadesse elektri, elektripostid pandi talgute korras. 1920-ndate aastate alguses loodi Masinatarvitajate Ühisused Kaarlis, Sõmerul, Uhtnas. 1928. aastal ehitas Kaarli Karjakasvatajate Selts talgute korras koorejaama Kaarli Rahvamaja juurde. 1929. aastal organiseeris Toomas Takjas, Raudvere küla peremees, Sõmeru Veeühingu. Ühing tegi kindlaks talude maaparanduse mahu ja loodetava tulu. Ja tulu tõusis. Raudvere küla talud eksportisid oma kuivendatud soos kasvatatud kartulit Ameerikasse. 1919. kuni 1931. aastani oli Vanamõisas põlevkivikaevandus ning õlivabrik. 1926. kuni1959. aastani oli Ubjas põlevkivikaevandus. Seoses kaevandustega kujunesid nendes külades välja kaevandusasulad ning rahvaarv suurenes oluliselt. Pärast kaevanduse likvideerimist Vanamõisa küla hääbus.
1948. aastast algava sundkollektiviseerimisega moodustati rida väikeseid kolhoose, nende järk-järgulise ühinemise tulemusena kujunes lõplikult välja kolm suuremat majandit: Uhtna kolhoos keskusega Uhtnas, Ubja sovhoos (hiljem kolhoos) keskusega Ubjas ja Vinni Näidissovhoostehnikum keskusega Vinnis, kuid mille kolm osakonda – Kaarli, Vaeküla ja Roodevälja – asusid meie valla territooriumil. Suurim ja korrastatuim keskustest oli Uhtna. Remonditud Uhtna mõisahoones asus kolhoosi keskus, sidejaoskond, klubi, raamatukogu, velskripunkt, kauplus. Aastal 1977 valmis Uhtnas lasteaed, 1968 uus koolimaja. Uhtna on ka see paikkond, kus on erinevalt teistest vallas kujunenud keskustest säilinud põline küla elanikkond, sellest ka suurem ühtekuuluvustunne ja tugevamad traditsioonid. Praegu tegutsevad Uhtna kolhoosi maadel viimase õigusjärglastena loodud ettevõtted, kes tegelevad põhiliselt teravilja- ja loomakasvatusega ning metsa töötlemisega.
Ubja kolhoosi õigusjärglasena tegeleb piimakarja kasvatusega AS Männiku Farm.
Vinni NST osakondade baasil on loodud OÜ Vaeküla Suurtalu, OÜ Roodevälja Suurtalu ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika tütarettevõte OÜ Kaarli Farm, kõik põllumajanduslikud ühistud.
Valla suurim asula Sõmeru alevik hakkas kujunema Sõmeru mõisasüdamesse1954. aastast, mil Sõmeru mõisa toodi Rakvere Masintraktorijaam. Jaam varustas algajaid kolhoose nii põllutehnika kui ka masinameestega. Masintraktorijaamast arenes välja suure tootmisega OÜ Rakvere Põllumajandustehnika, milline oli ja on ümbruskonnas ka suurimaid tööandjaid. Põhilisteks tegevusaladeks oli maaparandus, turba tootmine, karjamaa äkete ja vihmutussüsteemide valmistamine, põllutöömasinate remont.
Tööstuspiirkond on välja kujunenud Näpi külas. 1960-ndate aastate alguses asus Näpile Rakvere Kolhooside Ehituskontor. Ehitati kontor, elumajad, olmehoone kaupluse, söökla, juuksuritöökoja ja ruumika arstipunktiga. 1970-ndate aastate alguses rajas ETKVL Näpile oma kaubalaod. Samuti töötas Näpil ETKVL Linnasetehas. Tänaseks on Näpile tekkinud terve rida uusi arenevaid tööstusettevõtteid.
|
|
